Tavaliselt on olemas mõni dimensioon, mis on juba mõne aasta jooksul andnud sama pildi. Otsustusõigused, mis ei liigu koos organisatsiooniga, või andmed, mis kunagi korda ei saa, või järelevalvekultuur, mis ei muutu ühegi programmi mõjul. Refleks on küsida, mida selle vastu ette võtta. See ei ole esimene küsimus. Esimene küsimus on, mida see skoor tegelikult ütleb, ja see on vähem iseenesestmõistetav, kui näib.
Dimensioon, mis jääb toppama, võib tähendada kolme asja. See võib olla struktuurne probleem, mida keegi ei lahenda, sest keegi ei ole selle omanik. See võib ka tähendada, et dimensioon ei loe selle ambitsiooni jaoks üldse nii palju, kui arvatud, ja et skoor on õige, kuid mure on liialdatud. Ja see võib, ebamugavamalt, tähendada, et mõõtmine ise ei kajasta hästi seda, mis praktikas toimub, mistõttu kordub sama tulemus aasta aastasse, ilma et kontrollitaks, kas küsimus on veel õige. Kes seda vahet ei tee, jätkab võitlust probleemiga, mis võib-olla ei ole probleem, või ignoreerib probleemi, mis tegelikult on probleem.
Põhjus, miks see vahetegemine praegu oluline on, on nihe, mis toimub juba osades igas ettevõttes. AI võtab üle ülesandeid, osaliselt inimjärelevalve all, mis kiidab heaks või lükkab tagasi põhjendusega, ja mõnikord jääb töö endiselt inimeste kätte. See nihe muudab, mida tähendab dimensioon nagu otsustusõigused või andmekvaliteet. Otsustusõigus, mis varem käis peamiselt selle kohta, kes allkirjastab, käib nüüd ka selle kohta, kes tohib heaks kiita AI tulemust ja millistel alustel tohib selle tagasi lükata. Dimensioon, mis kolm aastat tagasi skooris madalalt põhjusel A, võib nüüd skoorida madalalt põhjusel B, samal ajal kui number jääb samaks. Just seepärast ei ütle skoor kontekstita palju: see mõõdab olukorda, mitte selle olukorra põhjust, ja see põhjus muutub koos sellega, mis toimub töös endas.
Ühes ettevõttes on see juba viidud läbi: järelevalverollid on ümber kirjeldatud, otsustusõigused on seotud üle antava töö liigiga. Teises ettevõttes lebab dimensiooni vana kirjeldus endiselt riiulil ning aasta aastasse märgitakse ära sama kastike, ilma et keegi küsiks, kas see veel sobib tööga, nagu see praegu tehakse. Erinevus ei seisne ambitsioonis või eelarves, see seisneb selles, kas keegi on küsinud, mida dimensioon tegelikult praegu mõõdab.
Mõned olukorrad, kus madal skoor iseenesest ei kanna järeldust. Kui dimensiooni mõõdeti ambitsiooni vastu, mida on vahepeal korrigeeritud, mõõdate vana küsimust uue vastusega. Kui skoori esitas üks osakond, kes ei tea ülejäänute pilti, on ebakindluse vahemik suurem, kui skoor ise näitab. Ja kui eelmine mõõtmine on aasta või kauem tagasi, samal ajal kui vahepeal on ülesandeid juba nihkunud AI-le järelevalve all, siis mõõdate midagi, mida praktika on tegelikult juba möödunud. Igal sellel juhul on õige reaktsioon mitte tegevuskava, vaid uus, teravam mõõtmine kõigepealt.
Seal on ka piir, mida selline test suudab. See annab valmisoleku pildi ühel hetkel, koos ebakindlusega, mis kaasneb igasuguse hinnanguga: kui üheselt on kaheksa dimensiooni defineeritud sellele organisatsioonile, kui esindavad vastused on tervele juhtkonnale ja mitte ühele vaatenurgale, ning kui hiljutine on aluseks olev praktika veel. Skoor, mis on kindlaks tehtud kuus kuud tagasi, ütleb midagi sellest ajast. Vahetegemine valmis olemise ja ambitsiooni suhtes entusiastliku olemise vahel on siin oluline: dimensioon võib jääda toppama, kuna organisatsioon ei suuda seda, või kuna keegi ei taha seda, ja need on kaks erinevat probleemi kahe erineva järgmise sammuga.
Korduva mõõtmise kasu ei ole see, et see lahendab probleemi. Kasu on see, et see muudab nähtavaks, millist ambitsiooni organisatsioon struktuurselt ei suuda, ilma et seda ratsionaliseeritaks ära intsidendina. Kes tahab teada, kuidas tunda ära ambitsiooni, mida organisatsioon ei suuda, leiab sealt, et korduv madal number samal dimensioonil on täpselt see signaal, tingimusel et mõõtmine ise on ajakohane. Viis usaldusväravat ambitsioonitestis on olemas, et muuta see vahe konkreetseks probleemi, mis vajab tähelepanu, ja mõõtmise vahel, mis vajab tähelepanu.
Kui kolm dimensiooni jäävad samaaegselt maha, ei ole küsimus, mis esimesena lahendatakse, vaid millist järjekorda hoida, kui kolm dimensiooni jäävad samaaegselt maha, sest mitte igaüks puudujääk ei kaalu igale ambitsioonile võrdselt. See seondub aluseks oleva küsimusega, mida tööd on selles ettevõttes tegelikult võimalik AI-le üle anda, mis vastatakse ülesande kaupa FTE TO AI töö-skanniga.
Personaliotsuste kohta, mis võiksid sellisest tulemusest tuleneda, kehtivad omaeraldi seaduslikud nõuded, sõltumata sellest, mida valmisoleku mõõtmine näitab.
Tasuta valmisoleku kontroll koosneb kaheksast lühikesest küsimusest, üks igale dimensioonile, ja annab pildi, kus organisatsioon on kõige kaugemale jõudnud ja kõige vähem kaugele, ilma et sellele lisataks nõuannet või järeldust. Täielik ambitsioonitest, nelja kihiga ja võimekuse tagasitõlkega rollidesse ja otsustusõigustesse, on väljatöötamisel.
Vertel wat u wilt bereiken, dan kijken we samen wat daarvoor moet staan.
Answers come from this site’s knowledge base. Not tailored advice, and not a scan of your company.