AI-projekt, mis jääb IT-osakonda toppama, ei ole enamasti tehniline probleem. See on projekt, mis ei ole kunagi saanud omanikku väljaspool IT-d. IT ehitab mudeli, torustiku, integratsiooni — ja ootab kedagi, kes ütleks, milline töö nüüd teisiti kulgeb. Kui seda inimest ei ole, või tal ei ole selleks mandaati, jääb projekt sinna, kus see on ehitatud.
Iga ettevõtte osades on töö juba nihkumas. Mitte teadaandena, vaid praktikana: osa tööd suudab süsteem teha iseseisvalt, osa tööd võib süsteem teha seni, kuni inimene tulemuse põhjendatult heaks kiidab või tagasi lükkab, ja osa jääb inimtööks, sest otsustusvõimet, vastutust või kliendikontakti ei saa sellest lahutada. See kolmejaotus läbib peaaegu igat protsessi — mitte osakonna, vaid ülesande kaupa.
Erinevus ettevõtte, kus see toimib, ja ettevõtte, kus projekt jääb IT-osakonda toppama, ei peitu peaaegu kunagi tehnoloogias. See peitub selles, kes on kindlaks määranud, millised ülesanded millisesse kategooriasse kuuluvad, ja kellel on volitus öelda: see töö nihkub, ja see jääb nagu on. Ilma selle kindlakstegemiseta ehitab IT midagi, mida keegi ei julge tootmisse viia, kuna keegi ei ole langetanud otsust, mida see nõuab.
AI-projektil, mis jääb IT-osakonda toppama, on enamasti puudu üks kolmest asjast:
Ambitsioon, mis ulatub kaugemale pilootprojektist. Kui küsimusele "kas me saame selle ehitada" on vastatud, aga küsimusele "milline töö sellest tulenevalt struktuurselt muutub" ei ole, ei ole midagi, mida laiendada. Millist ambitsiooni on parem aasta jagu edasi lükata käsitleb vahet ambitsiooni, mis on praegu saavutatav, ja ambitsiooni, mis eeldab kõigepealt midagi muud.
Vastus küsimusele, mida süsteem tohib ja ei tohi otsustada ilma järelevalveta. See vastus ei ole IT-osakonna, vaid töö tegeva osakonna ja vastavuskontrolli (compliance) käes. Mida teha, kui ambitsioon on saavutatav, aga vastavuskontroll (compliance) ei ole kirjeldab, mis juhtub, kui tehnoloogia on valmis enne, kui raamistik seda on.
Otsustusõigus väljaspool IT-d. Keegi liinis — mitte arhitektuuris — peab saama öelda, et ülesanne nihkub ja et vabanenud võimekus (capaciteit) suunatakse mujale. Niikaua kui see otsus lasub IT-l, jääb ka projekt seal, sest IT-l ei ole seda mandaati ega peakski olema.
Ambitsioonitest fikseerib, mis on ambitsioon neljal tasandil — visioon, soovitud olek, konkreetne eesmärk ja olek, mida see eesmärk eeldab — ja hindab dimensiooni kaupa, kas organisatsioon on selleks valmis. See ei ole mõõtmine, mida süsteem tehniliselt suudab. See on hinnang sellele, mida organisatsioon peab veel korraldama, enne kui töö tegelikult nihkub: otsustusõigused, järelevalve, andmed, vastutus.
See hinnang ei ole kunagi lõplik. See on nii hea kui selle aluseks olev teave, ja see teave on tihti puudulik hetkel, mil juhtkond sellega alustab. Dimensioon, mis näib valmis, kuna keegi ei ole esitanud õiget küsimust, ei ole valmis — see tulemus ütleb sel hetkel eelkõige seda, mida ei ole veel uuritud. Vastupidi, dimensioon võib näida halb, kuigi probleem on väike niipea, kui kellelegi antakse volitus see lahendada. Test korrastab, kus organisatsioon seisab; see ei asenda ülesannete enda uurimist.
Aluseks olevale küsimusele — milline töö selles ettevõttes on tegelikult AI-le üle antav, osaliselt või täielikult — vastatakse FTE TO AI töötestiga ülesande kaupa, mitte osakonna või ametikoha kaupa. See vahetegemine on vajalik, sest projekt, mida hinnatakse ametikoha tasandil, jääb alati IT-osakonda toppama: ametikohad ei muutu, ülesanded muutuvad.
Üksik AI-projekt, mis jookseb kinni, on enamasti sümptom. Sageli puudub pidev ülevaade sellest, kuidas kaheksa valmisoleku dimensiooni aja jooksul arenevad, ja üks ja seesama dimensioon jääb aastast aastasse kitsaskohaks, ilma et keegi seda nimetaks — vaata mida teha dimensiooniga, mis on juba aastaid kinni jäänud. Ambitsioon, mis paberil näib väike, eeldab sageli võimekusi, mis ilmnevad alles, kui keegi asetab need kaheksa dimensiooni kõrvale; see üleminek on kesksel kohal milliseid võimekusi vajab minu organisatsioon selle ambitsiooni jaoks. Ja projekt ei jää IT-osakonda toppama, kui juhtkond on juba omavahel eri arvamusel, mida ambitsioon tähendab — sellest räägib kuidas saada oma juhtkond ühele meelele.
Selliselt protsessilt tulenevate personaliotsuste puhul kehtivad alati oma seadusest tulenevad nõuded; ambitsiooni ja valmisoleku test ei ole selle põhjendus ja ei ole selleks mõeldud.
Tasuta valmisoleku kontroll koosneb kaheksast lühikesest küsimusest, üks dimensiooni kohta, ja annab esimese ülevaate sellest, kus organisatsioon on kõige kaugemale jõudnud ja kus mitte. See ei ole hinnang ega lõpp-punkt, vaid lähtepunkt, et pidada vestlust väljaspool IT-d, enne kui ehitatakse veel üks projekt, mida keegi ei oota. Täielik ambitsioonitest, nelja tasandi ja viie usaldusväratiga (confidence gates), on ettevalmistamisel.
Vertel wat u wilt bereiken, dan kijken we samen wat daarvoor moet staan.
Answers come from this site’s knowledge base. Not tailored advice, and not a scan of your company.