Tervishoius kulub palju aega tööle, mis on otseselt seotud patsiendi või kliendiga, ja tööle, mis on selle ümber: dokumenteerimine, aruandlus, üleandmine, planeerimine, vastutuse andmine kindlustusseltsidele ja järelevalveasutustele. Teine kategooria hõlmab sageli suure osa kontori- ja hooldustundidest, ilma et keegi seda "administratsioonina" tunnetaks, kuni hakatakse lugema. Lisaks kehtivad eeskirjad dokumenteerimiskohustuse, meditsiinilise vastutuse ja andmekaitse kohta, mille üle ei saa läbi räägitud. See muudab AI-ambitsiooni tulemuse selles sektoris teistsuguseks kui sektoris, kus need eeskirjad ei kehti: mitte definitsiooni järgi aeglasemaks, vaid sõltuvaks sellest, kelle kätte otsuse eest vastutus jääb.
AI võtab juba täna osa tööst üle, mitte tulevikuvisioonina, vaid millegina, mis mõnes meeskonnas juba töötab ja teistes veel mitte. Kolm kategooriat läbivad peaaegu kõiki tervishoiuprotsesse. Osa ülesandeid saab AI teha iseseisvalt: pika dossiee kokkuvõtte tegemine, esimese kirjamustandi genereerimine, kõrvaleoleva väärtuse tuvastamine mõõtmiste seerias. Teised ülesanded eeldavad inimliku toe, mis kiidab heaks või lükkab tagasi põhjendusega: esialgne diagnoos, väljapakutud raviplaan, riskihinnang kliendi puhul. Ja kolmas kategooria jääb inimtööks: vestlus patsiendiga, kaalutlus piiripealse juhtumi puhul, vastutus, mis lõpuks lasub raviarstil, mitte süsteemil.
Erinevus organisatsioonide, mis seda juba kasutavad, ja organisatsioonide, mis ei ole selleks veel valmis, vahel peitub harva tehnoloogias. See peitub selles, kas on olemas protsess, mis suudab AI-ettepaneku vastu võtta, hinnata ja põhjendatult tagasi lükata, ja kas kellelgi on volitus selline otsus teha. Kus sellist protsessi ei ole, jääb AI-ambitsioon paberil kavatsuseks, isegi kui tarkvara on juba soetatud.
Tervishoius on levinud ambitsioon, et AI vähendab administratiivset koormust, et jääks rohkem aega hoolduseks. See on selge lause, kuid see eeldab võimekusi, mis ei ole automaatselt olemas: dokumendistruktuuri, mida AI suudab lugeda, kvaliteediprotsessi, mis suudab kontrollida esialgset aruandet enne selle lõplikuks muutumist, ja raviarste, kes teavad, millal AI ettepanek tagasi lükata, mitte üle võtta. Kui üks neist kolmest puudub, ei annab ambitsioon vabastatud tunde, ükskõik kui palju eelarvet projekti sisse pannakse.
Sama muster kordub triaaži või planeerimisega seotud ambitsioonide puhul: AI saab teha esmase hinnangu kiireloomulisusest või mahutavusest, kuid kes kontrollib seda hinnangut ja millise teabe alusel see isik võib sellest kõrvale kalduda? Kui sellele küsimusele vastust ei ole, tekib kiirenemise nähtav pilt, samal ajal kui vastutus jääb märgistamata.
Juhtkonna koosolekul ütleb üks "AI-toetatud" ja mõtleb sellega, et süsteem teeb ettepaneku, mida õendustöötaja alati hindab. Teine mõtleb, et süsteem käsitleb juba suurema osa sisestusest ise. Mõlemad kujutlused võivad olla õiged, kuid mitte samaaegselt sama ambitsiooni puhul. See erinevus muutub nähtavaks niipea, kui visioon tõlgitakse konkreetsele osakonnale konkreetseks situatsiooniks; kuidas see toimib, on kirjeldatud lehel hägusa visiooni konkreetseks muutmise kohta. Kes on kord sellise tõlke teinud, jõuab sageli järgmise küsimuse ette: kes tohib edaspidi otsustada, et AI ettepanek võetakse üle eraldi kontrollimata, ja kes peab just seal sees olema? Sellele volituste küsimusele vastab leht organisatsioonimuutuse otsustusõiguste kohta.
Sarnased sõlmpunktid esinevad ka väljaspool tervishoidu, kuigi eeskirjade olemus on veidi teistsugune: näiteks äriteenuste sektoris keerleb see sagedamini kutsealase vastutuse, mitte patsiendi ohutuse ümber, nagu on kirjas lehel äriteenuste sektori AI-ambitsioonide kohta. Alusküsimus on ikka sama: milline töö selles konkreetses ettevõttes on tegelikult AI-le üleantav ja milline vaid teoorias. Sellele küsimusele annab vastuse FTE TO AI töökaardistus ülesande kaupa, mitte sektori tasandil, vaid enda protsessi tasandil.
Ambitsioon nagu "AI-toetatud hooldus" muutub juhitavaks alles siis, kui see on jaotatud selleks, mida süsteem tohib iseseisvalt teha, mida ta tohib ettepanekuna esitada järelevalve all ja mis jääb raviarsti kätte. Kuni sellist vahet ei ole tehtud, räägib juhtkond samade sõnadega erinevatest plaanidest. Esimene samm selleks on tasuta valmisoleku kontroll: kaheksa lühikest küsimust, üks igas dimensioonis, mis toovad selguse, kus organisatsioon on kõige kaugemal ja kus veel kõige rohkem tegemist. Täielik ambitsioonitest, mis hõlmab nelja kihti visioonist sihtseisundini ja seost rollide ja otsustusõigustega, on ehitamisel.
Vertel wat u wilt bereiken, dan kijken we samen wat daarvoor moet staan.
Answers come from this site’s knowledge base. Not tailored advice, and not a scan of your company.