Juhtkond sõnastab ambitsiooni: kasv, marginaal, kiirem teekond kliendi juurde. Kõik nõustuvad noogutades. Kuid see, kes loeb ambitsiooni kui "teeme rohkem väiksemate ressurssidega", mõtleb teist asja kui see, kes loeb sellest "laseme AI-l teha suurema osa rutiinsest tööst ja hoiame inimesed tööl, mis vajab otsustusvõimet". Mõlemad tõlgendused sobivad sama lausega samal strateegialehel. Erinevus ilmneb alles siis, kui kellegi peab otsustama: kes saab mandaadi AI-süsteemi üle, kes annab allkirja tulemusele, mille mudel on ette valmistanud, ja kes vastutab, kui see läheb valesti.
Strateegia ja juhtimine ei ole seetõttu eraldi mõõde teiste kõrval. See on kiht, milles ambitsioon tõlgitakse selleks, mis tohib toimuda, kelle poolt ja millise järelevalvega. Ilma selle tõlketa jääb ambitsioon lauseks paberil.
AI võtab juba täna töid üle, osade kaupa, mitte kõikjal ühtviisi kiiresti. See toimub kolmes vormis, mis läbivad organisatsiooni igat kihti:
1. AI täidab ülesande täielikult. 2. AI täidab ülesande osaliselt, inimene kinnitab või lükkab tagasi, põhjendusega. 3. Ülesanne jääb inimtööks, kuna otsustusvõime, vastutus või kontekst nõuavad seda.
Protsesside ja tegevuse jaoks tähendab see teistsugust tööjaotust. Juhtimise jaoks tähendab see midagi teist: kellel on otsustusõigus, kui ülesanne liigub vormist 1 vormi 2, ja kes märkab, kui ülesanne, mida peeti "inimtööks", seda enam ei ole? Paljudes juhtkondades ei ole see otsustusõigus kusagil kirja pandud. On olemas ambitsioon, on olemas tehnoloogia tegevuskava, kuid puudub vastus küsimusele, kes tohib öelda, et meeskond töötab edaspidi AI toel selle asemel, et seda ei tehtaks.
Ettevõtted, kus see juba toimib, on ambitsiooni kirjeldanud kihtidena: visioon, olek, milles see visioon muutub konkreetseks (vision state), eesmärk (target) ja olek, milles see eesmärk muutub konkreetseks (target state). Igal kihil on määratletud, mida AI-töö selle jaoks tähendab ja kes selle üle otsustab. Seetõttu saab keskastme juht vastata küsimusele "kas see meeskond tohib kasutada AI-tööriista esmaste hinnangute andmiseks" ilma, et see küsimus peaks tagasi jõudma juhtkonnani.
Ettevõtetel, kus see veel ei toimi, on sageli olemas strateegia ja on olemas ka AI-algatus, kuid nende vahel puudub seos. Strateegia räägib kasvust ja tõhususest üldistes sõnastustes; AI-algatus toimib IT-osakonnas või eraldiseisvas meeskonnas. Kellelgi ei ole kirja pandud, millist võimekust organisatsioon vajab, et need kaks kokku tuua: kes kontrollib, kas AI tulemus on piisavalt hea, kes vastutab riski eest, kui see nii ei ole, ja millised otsused sellega seoses peavad jõudma juhtkonna tasemele ja millised ei pea.
See erinevus ei peitu ambitsiooni tasemes. See peitub valmisolekus: kas organisatsioon on otsustusõigused, rollijaotuse ja kontrollimomendid juba korraldanud, või tuleb see veel teha enne, kui töö tegelikult saab nihkuda.
Märgatav erinevus ei peitu strateegiaesitluses, vaid järgnevas hetkes. Juhtkond, kes on tõlke teinud, saab vastata küsimusele AI kasutamise kohta meeskonnas olemasoleva mandaadi raames. Juhtkond, kes seda teinud ei ole, jätab küsimuse õhku või teeb ad hoc otsuse, misjärel järgmine sarnane küsimus on taas arutelu all. See ei maksa raha, mida arvele näeb, see maksab vabastatud võimekust, mis ei muutu vabaks, kuna kellelgi ei olnud õigust otsustada, et töö korraldatakse teisiti.
Selle mõõtme taga olev töö ei peitu seega AI-poliitika kirjutamises. See peitub neljas omavahel seotud kihis: visioon, mis näitab, miks AI-töö on ambitsiooni jaoks oluline; vision state, mis kirjeldab, milline see sisuliselt välja näeb; eesmärk (target), mis muudab selle konkreetseks võimekuses ja tulemuses; ja target state, mis fikseerib, milliseid rolle ja otsustusõigusi selleks vajatakse. Kaheksa mõõdet ja viis usaldusväravat (confidence gates) kontrollivad, kas need kihid tegelikult ühenduvad või seisavad üksteise kõrval eraldi.
Kui teema liigub personaliliste tagajärgede suunas, kehtib: selle jaoks kehtivad omad seadusest tulenevad nõuded, sõltumatult sellest hindamisest.
Strateegia ja juhtimine ei seisa ülejäänust eraldi. Kas otsustusõigus toimib, sõltub sellest, kuidas protsessid on üles seatud, et AI tulemusi tegelikult töödelda, sellest, kas tehnoloogia ja võimekus on olemas nende otsuste rakendamiseks, ja sellest, kas tulemuslikkuse mõõtmine näitab, kas nihe annab soovitud tulemuse. Samuti kuulub siia otseselt küsimus kuidas juhtkond õpib kasutama samu sõnu samale ambitsioonile viitamiseks, nagu ka küsimus miks strateegia mõnikord jääb dokumendiks, mitte otsustusraamistikuks.
Aluseks olevale küsimusele — mis töö selles ettevõttes on tegelikult AI-le üle antav — antakse vastus ülesandekaupa FTE TO AI töökaardistuse (werkscan) abil.
Tasuta valmisolekukontroll koosneb kaheksast lühikesest küsimusest, üks igale mõõtmele, ja annab pildi sellest, kus teie organisatsioon on kõige kaugemale jõudnud ja kus on veel tööd vaja teha. Täielik ambitsioonihindamine, nelja kihi ja viie usaldusväravaga, on ettevalmistamisel.
Vertel wat u wilt bereiken, dan kijken we samen wat daarvoor moet staan.
Answers come from this site’s knowledge base. Not tailored advice, and not a scan of your company.