Ambitsioon nagu "AI vähendab meie kulusid toimiku kohta" või "AI suurendab meie käivet töötaja kohta" kõlab loogiliselt, kuid eeldab midagi konkreetset: et osa tööst, mida praegu teevad inimesed, nihkub AI-le, mis selle üle võtab, või AI-le, mis selle ette valmistab ja inimene kiidab heaks või lükkab tagasi. Margevärav esitab seega kitsama küsimuse kui "kas AI toob raha sisse". See küsib: milline osa tööst määratud ülesannete piires saab tegelikult nihkuda, mis hinnaga see nihe endaga kaasa toob, ja jääb pärast seda veel piisavalt marginaali üle, et investeering end ära tasuks.
See on teistsugune küsimus kui äriplaan oodatava tootlusega. Äriplaan arvutab ette. Margevärav kontrollib, kas selle äriplaani aluseks olevad arvutuslikud eeldused on juba põhjendatavad sellega, mida organisatsioon täna oma tööst teab.
Mõnes ettevõttes on see kontroll juba tavapärane töö: on olemas ülevaade ülesannetest, iga ülesande kohta on teada, kas AI saab selle üle võtta, osaliselt üle võtta järelevalve all, või ei saa üle võtta üldse, ja ülesande kulu on piisavalt teada, et nihet läbi arvutada. Teistes ettevõtetes see ülevaade puudub, ja marginaalieeldus põhineb demol, tarnija väitel või sarnasel ettevõttel, mis oletatavasti midagi sarnast tegi.
Erinevus ei seisne ambitsioonitasemes, vaid mõõtmistöös. Ettevõtted, kellel on juba ajaarvestus ülesannete kaupa või selge kuluülesehitus protsessi kohta, saavad marginaalse teostatavuse juba täna hinnata. Ettevõtted, kus tööd on kirjeldatud vaid ametikoha tasandil, peavad selle töö esmalt lahti harutama, enne kui midagi hinnata saab. See lahtiharutamine ei ole kõrvalasi: see on eeltingimus, et jaotada kolme kategooria -- ülevõtmine, ülevõtmine järelevalve all, jäämine inimtööks -- vahel ülesande tasandil, mitte kõhutunde põhjal.
Margevärav on täidetud, kui laual on kolm asja, mitte kui äriplaani suhtes valitseb positiivne tunne.
Üks: hinnang vabaks jäänud tundide või töökoormuse (fte) mahule ülesande kaupa, vahemikuna, mitte üksiku arvuna. Töö, mille AI osaliselt üle võtab, vajab endiselt inimliku kontrolli tunde; need lähevad arvesse, mitte tagantjärele korrigeerimisena, vaid arvestuse fikseeritud osana.
Kaks: hinnang kuludele, mida nihe endaga kaasa toob -- seadistus, kontrollistruktuuri seadistus, järelevalve hoolduskulud, mis kiidab heaks või lükkab tagasi põhjendusega. Ülesanne, mille AI võtab üle järelevalveta, on odavam hooldada kui ülesanne, mis vajab pidevat inimlikku kontrolli; see erinevus peab arvestuses nähtav olema.
Kolm: seisukoht ajahorisondi kohta, mille jooksul kulude ja vabaks jäänud võimekuse vahe end tasa teenib, koos vahemikuga, mis näitab, kus ebakindlus asub -- kasutuselevõtu kiiruses, andmete kvaliteedis, inimeste valmisolekus uut tööd teha.
Kui need kolm punkti esitatakse mitte vahemikega, vaid kindlate üksikute arvudega, on see juba iseenesest märk: keegi on eeldusest fakti tehnud.
Margevärav, mis ei läbi, ei tähenda, et ambitsioon jäetakse kõrvale. See tähendab, et üks aluseks olevatest eeldustest on ekslik, ja seda saab tuvastada. Kolm teed korduvad sageli.
Esimene: vabaks jäänud tundide arv on liiga optimistlik, kuna ülesanne on vähem AI-sobiv kui arvatud. Siis ei ole küsimus "kuidas kulusid alla viia", vaid kas tööd selles ettevõttes on tegelikult võimalik AI-le üle anda, kaardistatuna ülesande kaupa töövoo kaardistamise abil -- sest vale ülesannete jaotus muudab iga marginaaliarvutuse ebausaldusväärseks.
Teine: nihkega seotud kulud on kõrgemad kui oodatud, kuna inimesed vajavad rohkem juhendamist kui planeeritud. See on seotud küsimusega kas teie inimesed suudavad sellega toime tulla, koos ülevaatega, mis vajab koolitamist ja mis vajab asendamist. Tähtis: kui negatiivne marginaalitulemus tekitab küsimuse, mida see personalile tähendab, kehtib selle jaoks eraldi õigusraamistik; see kontroll ei annab põhjendust koondamisotsustele ja ei võta selles küsimuses seisukohta.
Kolmas: ajahorisont ei sobi, kuna ambitsioon on korraga püstitatud liiga suurena aastale, mille jooksul see peaks end tasa teenima. Siis on abiks vaadata, kuidas faseerida ambitsiooni, mis on aastale liiga suur, et marginaalikontrolli saaks teha etapiviisiliselt, mitte korraga kogu protsessi jooksul.
Tulemus, mis ei sobi, ei ole seega lõpp-punkt. See on viide, milline eeldus tuleb esmalt korrigeerida, enne kui ambitsioon uuesti väravast läbi läheb.
Margevärav ei seisa üksinda; see on seotud valmisolekuga teistel mõõtmetel, näiteks kas tarnijad saavad nihet tehniliselt toetada -- kontrollitav läbi kas teie tarnijad suudavad nõutava nihkega kaasa tulla -- ja kas organisatsioon suudab muutuse tempoga toime tulla, kontrollitav läbi kui kiiresti saab organisatsioon tegelikult muutuda.
Kes soovib teada, kus tema oma ambitsioon praegu seisab, saab teha tasuta valmisoleku kontrolli: kaheksa lühikest küsimust, üks igal mõõtmel, mille tulemuseks on ülevaade, kus organisatsioon on kõige kaugemal ja kõige vähem kaugel. Täielik ambitsioonikontroll, nelja kihi ja viie usalduslävega, on ehitamisel.
Vertel wat u wilt bereiken, dan kijken we samen wat daarvoor moet staan.
Answers come from this site’s knowledge base. Not tailored advice, and not a scan of your company.