Vastavus ja riskid ei ole eraldi äriüksus, mis vaatab kõrvalt pealt. Need on osa igast protsessist, kus tehakse otsus, viiakse läbi kontroll või koostatakse aruanne. Hetkel, mil AI võtab osa sellest tööst üle, muutub midagi põhimõttelist: mitte reeglid, vaid küsimus, kes või mis reeglit rakendab ning kes selle eest vastutab.
Kolme liiki tööd läbib iga vastavus- ja riskifunktsioon. Osa saab AI üle võtta, kuna tegemist on äratuntavate mustrite ja kindlate hindamisraamistikega: kõrvalekallete signaliseerimine, toimikute esmane sõelumine, regulatsiooni kokkuvõtmine. Osa jääb osaliselt inimtööks, kus AI on toeks: süsteem teeb ettepaneku, inimene kiidab heaks või lükkab tagasi ning dokumenteerib põhjuse. Ja osa jääb inimtööks, eelkõige seal, kus mängus on hinnang, huvide kaalumine või juriidiline vastutus. Milline ülesanne millisesse kategooriasse kuulub, erineb ettevõtte ja protsessi lõikes, ning just seal näitab valmisolek ennast.
Kaks ettevõtet, kellel on sama vastavuskohustus, võivad praegu olla täiesti erinevalt korraldatud. Üks ettevõte on protsessi kontrollpunktid kirjeldanud nii, et on selge, millise sammu tohib AI-süsteem teostada ja millise sammu peab inimene kinnitama. Teine ettevõte pole seda jaotust kunagi teinud, kuna töö on alati tehtud sama inimese poolt samas järjekorras ning keegi ei näinud vajadust seda lahti võtta.
See erinevus ei peitu regulatsioonis, mis on mõlema jaoks sama. See peitub küsimuses, kas organisatsioon tunneb oma protsesse üksiku ülesande tasandil. Juhtkond, kes räägib strateegilisel tasandil „riskijuhtimise kiirendamisest AI abil" teadmata, millised alaülesanded selle alla kuuluvad, räägib ambitsioonist, ilma et aluseks olev valmisolek oleks kindlaks tehtud. See on eristus, mida selgitatakse mujal seoses eesmärgi ja ambitsiooni vahega: ambitsioon, mis eeldab AI-tööd, vajab teistsugust põhjendust kui eesmärk, mis nimetab ainult tulemust.
Märgatav erinevus ei peitu armatuurlaudades ega tehnoloogias, vaid vastuses mõnele otsesele küsimusele. Kas organisatsioon suudab osutada, milline kontrollisamm juba praegu AI toel teostatakse ja kes selle tulemust hindab? Kas on kirja pandud, kellel on õigus AI ettepanek tagasi lükata ja millistel alustel? Kas jälgitakse, kui sageli AI signaal tühistatakse ning mis oli selle põhjus?
Organisatsioon, kes vastab nendele küsimustele konkreetse vastusega, on selle mõõtme valmisoleku juba osaliselt paika pannud. Organisatsioon, kelle vastus taandub „seda teeme igal juhul eraldi", ei oma veel struktuuri, mis suudaks kanda AI-tööd vastavuses ja riskijuhtimises, olenemata kui arenenud on kasutatav tarkvara.
Selle valmisoleku taga olev töö toimub kolmel tasandil. Protsessi tasandil on küsimus vastavus- ja riskitöö lahtivõtmises ülesanneteks, mis on tegelikult üleantavad, ja ülesanneteks, mis seda ei ole — see haakub küsimusega, mida käsitletakse mujal seoses sellega, mis maksab protsesside ja tegevuse AI-valmiduse saavutamine. Valitsemistasandil on küsimus otsustusõigustes: kellel on õigus kinnitada AI tulemust vastavusprotsessis ning kas see pädevus on dokumenteeritud või jäänud kaudseks — küsimus, mis puudutab seda, mis maksab strateegia ja valitsemise AI-valmiduse saavutamine. Võimekuse tasandil on küsimus, millised tunnid vastavus- ja riskifunktsioonis vabanevad, kui osa tööst nihkub, ning kas see vabanenud võimekus rakendatakse mujal riskijuhtimises või mitte.
Siin kehtib piir, mis ei hägustu: kui vabanenud võimekus puudutab personaliotsuseid, kehtivad selle jaoks omaette seadusest tulenevad nõuded, sõltumata sellest, mida see hindamine kaardistab.
Kui osa vastavus- ja riskitööst tegelikult AI-le nihkub, muutub inimese roll selles protsessis täideviijast hindajaks. See on teistsugune oskus, teistsuguse vastutusega ning sageli teistsuguse otsustusõigusega kui roll, mis praegu on paika pandud. Juhtkond, kes seda selgesõnaliselt ei sõnasta, riskib sellega, et AI tulemus küll toodetakse, kuid seda ei hinda keegi õige mandaadiga — mis toob kaasa vale tõlgendamise riski aruandluses järelevalveasutustele, aktsionäridele või turule, mis mõjutab omakorda seda, kuidas bränd ja turulepääs suhestuvad tööga, mille AI üle võtab ja finantsaruandluse liine, mis sellele toetuvad, nagu kirjeldatud finantsilise vastupidavuse juures, kui AI võtab töö üle.
Alusküsimusele — milline töö selles ettevõttes on tegelikult AI poolt üleantav — vastatakse ülesande kaupa FTE TO AI töö-skaneeringuga.
Esimene samm ei ole tehniline projekt, vaid aus ülevaade sellest, kus organisatsioon seisab. Tasuta valmisoleku kontroll koosneb kaheksast lühikesest küsimusest, üks mõõtme kohta, ning annab ülevaate sellest, kus olete kõige kaugemale jõudnud ja kus pole veel peaaegu midagi paika pandud. Täielik ambitsioonitest, mis paneb ambitsioonid kirja neljas kihis ja hindab kõiki kaheksat mõõdet, on valmimisel.
Vertel wat u wilt bereiken, dan kijken we samen wat daarvoor moet staan.
Answers come from this site’s knowledge base. Not tailored advice, and not a scan of your company.